Hammaste plombeerimine

Plombeerimine on protseduur, mille käigus taastatakse hamba terviklikkus, anatoomiline kuju ja esteetika. See on hädavajalik kroonide taastamiseks kaariese või mehaaniliste kahjustuste (nagu murdude ja pragude) korral. Hambaarstid kasutavad selleks fotopolümeerset komposiiti või klaasionomeertsementi – need materjalid jäljendavad suurepäraselt loomulikku emaili.

Kuidas plommi paigaldatakse?

Püsiva plommi paigaldamine toimub mitmes etapis:

1. Tuimestus – vajalik juhul, kui kahjustus on ulatuslik ja pulbini ulatuv. Pindmise kaariese korral tuimestust tavaliselt ei vaja.
2. Kahjustatud emaili ja dentiini eemaldamine puuri või laseri abil.
3. Kui pulb on nakatunud, asetatakse hambaõõnde ravim ja paigaldatakse ajutine plomm.
4. Püsiva plommi paigaldamine.
5. Hammaste pinna lihvimine normaalse hambumusfunktsiooni taastamiseks.
6. Plommi katmine kaitselakiga.

Kogu protseduur kestab tavaliselt 15-20 minutit, sõltuvalt kaariese ulatusest.

Mida teha, kui hammas valutab pärast plommimist?

Pärast plommimist võib esineda kergeid valuaistinguid, kuna hamba närvilõpmed on tundlikud. Sellisel juhul ei ole vaja muretseda. Vältige vahepeal külmi, kuumi, vürtsikaid või magusaid toite ja jooke, kuni valu taandub.

Kui valu püsib mitu nädalat või muutub teravamaks, tuleks pöörduda hambaarsti poole. Põhjuseks võib olla see, et hambaarst ei eemaldanud kogu kaariesekude või paigaldas liiga suure plommi, mis põhjustab igemepõletikku. Sellisel juhul võib hambaarst soovitada hamba depulpatsiooni ja juurekanalite puhastamist.

Kui valu põhjustab suurenenud tundlikkus, võidakse määrata loputamine ja spetsiaalne hambapasta ning emaili katmine fluoriidilakiga.

Ajutise plommi paigaldamise järel võib tekkida ka pikemaajaline valu. Selle põhjuseks võib olla kas raviviga või allergiline reaktsioon ravimitele.

Juurekanalite täitmine

Kui kaaries on jõudnud pulbini, eemaldab hambaarst põletikulise hambanärvi, puhastab juurekanalid ja plombeerib need.

Miks on vaja juurekanaleid plombeerida?

Pulbikahjustuse korral tuleb kõik puhastatud hambasisemused, sealhulgas juurekanalid, täita. Kui kanalid jäävad täitmata, võib sinna koguneda infektsioon, mis võib viia hamba eemaldamiseni.

Protseduur algab hamba ettevalmistamisega:

1. Röntgendiagnostika.
2. Pulbi eemaldamine.
3. Juurekanalite laiendamine spetsiaalse instrumendiga.

Röntgenpilt aitab määrata kanalite täpse pikkuse ja asukoha, mis vähendab riski ebatäielikule plombeerimisele. Ebatäiuslik plombeerimine võib põhjustada tsüstide, periodontiidi ja muude tüsistuste teket. Pärast ettevalmistust täidetakse juurekanalid.

1. Kanalite töötlemine antiseptikuga (parkan või kresofeen).
2. Kanalite hermeetiline sulgemine tihendusmaterjaliga.

Plommi materjal peab olema tihedalt hermeetiline ega tohi aja jooksul kahaneda. Samuti peab materjal olema röntgenkontrastne, et arst saaks pärast ravi veenduda, et töö on korralikult tehtud.

Valu pärast juurekanalite plombeerimist

Valu pärast juurekanalite plombeerimist on tavaline ja võib esineda hammustamisel või lõualuude kokkusurumisel. Tavaliselt kestab see mitte kauem kui nädal.

Kui valu põhjus on plombeerimisviga, näiteks kui hambaarst jättis kanalisse instrumendi osa või ei plombeerinud kanalit täielikult, on vajalik kordusravi.

Kui valu ei ole seotud plombeerimisveaga, tuleks uurida, kas patsiendil võib olla allergia kasutatud ravimite või plommimaterjalide suhtes.

Veel rohkem teavet saate tasuta konsultatsioonilt Eesti hambakliinikutes, mille täielik nimekiri on saadaval meie veebilehel.

1

Kaaries

Kaaries on patoloogiline protsess, mis kahjustab hambaemaili ja dentiini. Kaariese peamine põhjus on bakterid Streptococcus, mis leiduvad hambakattudes.

Loe lähemalt