Ajutise plommi paigaldamine

Pulpiidi, fistuli või sügava kaariese korral võib ravi koosneda mitmest etapist, mille käigus kasutatakse ajutist plommi.

Ajutist plommi kasutatakse kahel juhul: diagnoosimiseks ja raviks. Näiteks, kui hambaarstil on vaja teada saada, kas närv on kahjustatud, tehakse diagnostiline plommimine. Kui hammas ei hakka valutama, paigaldatakse hiljem püsiv plomm.

Kui hambaarst kasutab ravimit, mis tuleb ajutiselt jätta hambaõõnde ning isoleerida väliskeskkonnast, paigaldatakse ajutine plomm. Ravi lõppedes eemaldatakse ravim ja asendatakse püsiva plommiga.

Ajutiste plommide tüübid

Ajutisi plomme eristatakse vastavalt kasutatavale materjalile:

• Vees lahustuv dentiin – tsinksulfaadi ja tsinkoksiidi pulber, millele on lisatud kaoliini. Komponendid segatakse destilleeritud veega, et saada tsementsarnane aine. Seda kasutatakse peamiselt piimahammaste ravis.
• Dentiinpasta – õlipõhine plommimaterjal, mis kõvastub 2-3 tunni jooksul ning omab antiseptilisi omadusi. Seda kasutatakse ravimi hermeetiliseks sulgemiseks.
• Tsemendid: polükarboksülaattsement, tsink-eugenooltsement ja tsink-fosfaattsement. Need on mõeldud hammastele, millele langeb suur mälumiskoormus (molaarid ja premolaarid).
• Polümeermaterjalid – kummilaadsed, iseloomustades kõrge elastsusega ja suurepärase haardumisega hambapindadega. Need kuuluvad valguskõvastuvate pastade hulka ning sobivad ajutiseks restaureerimiseks ja ajutiste kroonide kinnitamiseks.
• Provicol VOCO – kaltsiumit sisaldav materjal, mis soodustab emaili taastumist ja sobib väikeste õõnsuste katmiseks.
• Cimpat N Septodont – kiiresti kõvastuv pasta, mis sisaldab tsinki. See on mittetoksiline ja ei põhjusta allergiat. Kasutatakse ajutise hermeetikuna või täidise alusena komposiitplommi all.

Ajutine plommimine: kõik olulised nüansid

Pärast ajutise plommi paigaldamist küsivad patsiendid sageli, millal võib süüa. See sõltub plommi tüübist. Tavaliselt soovitab hambaarst vältida söömist tund või kaks.

Dentiinpasta võib vajada kuni 3 tundi kõvastumiseks, samas kui valguskõvastuvad tsemendid taluvad toidu tarbimist peaaegu kohe. Värvimuutuste vältimiseks on soovitatav hoiduda värvivatest toitudest ja jookidest.

Ajutise plommi kandmise kestus sõltub selle paigaldamise eesmärgist. Kui plomm paigaldati ravimi isoleerimiseks, eemaldatakse see pärast ravi lõppu. Tavaliselt on ajutine plomm suus üks päev kuni kuu.

Probleemid ajutise plommi kandmisel

Mõnikord võib juhtuda, et ajutine plomm on liiga pehme ja vajab väljavahetamist, et mitte häirida mälumisprotsessi. Plomm võib ka mureneda, põhjustada kibedat maitset, ebameeldivat tunnet suus või valu hamba peale vajutamisel – need on põhjused enneaegseks eemaldamiseks. Kõige ohtlikum on olukord, kui plomm välja kukub. Kõigi plommimisega seotud probleemide korral tuleks koheselt pöörduda hambaarsti poole.

Mürgine arseenipõhine tsemenditamine on üha harvem kasutatav meetod, kuna see ei ole ohutu. Valguskõvastuvad pastad kuivavad kiiresti, on loomuliku hambavärviga ja ei kahjusta organismi. Neid saab paigaldada hinnavahemikus 15-20 eurot.

Rohkem teavet ja tasuta konsultatsioone pakuvad paljud Eesti hambakliinikud, mille täieliku nimekirja leiate meie veebilehelt.

Veel rohkem teavet saate tasuta konsultatsioonilt Eesti hambakliinikutes, mille täielik nimekiri on saadaval meie veebilehel.

1

Kaaries

Kaaries on patoloogiline protsess, mis kahjustab hambaemaili ja dentiini. Kaariese peamine põhjus on bakterid Streptococcus, mis leiduvad hambakattudes.

Loe lähemalt