Hambavahe on üks sagedasemaid hambumusanomaaliaid. Kliiniliste uuringute kohaselt esineb see probleem 8–20%-l Eesti elanikkonnast.
Stomatoloogias kasutatakse mõistet “diasteem”, mis viitab 1–10 mm vaba ruumi olemasolule ülemiste tsentraalsete lõikehammaste vahel. Sarnaseid vahed võib esineda ka teiste hammaste vahel, eriti alumisel lõualuul, kus neid nimetatakse tremadeks.
Hambavahe tekkepõhjuste määramiseks on teadlased ja arstid läbi viinud mitmeid uuringuid. Tulemuste põhjal on tuvastatud mitmeid põhjusi:
Sõltumata probleemi tekkepõhjustest on oluline selle efektiivseks lahendamiseks määrata diasteemi tüüp.
Diasteem võib olla kas vale või tõeline:
Laste hambavahet täheldatakse keskmiselt 10%-l lastest. Püsihammaste lõikumisel langeb see näitaja 0,9%-ni, mis tähendab, et paljudel juhtudel on laste diasteem ajutine ja see kaob loomulikult.
Kui aga 12–18-aastasel lapsel esineb diasteem, saab seda ravida samade meetoditega, mida kasutatakse täiskasvanute puhul. Ravimeetodi valik sõltub sellest, kas mõlemad lõikehambad on nihkunud või ainult üks.
Hambavahe korrigeerimise meetod sõltub hambaarsti poolt tuvastatud tekkepõhjustest ja ulatusest.
Hambavahe on olenemata selle tüübist korrigeeritav deformatsioon. Konsulteerides hambaarstiga saab valida kõige sobivama ja ohutuma ravimeetodi.
Breketisüsteemi paigaldamine toimub ilma valu ja ebamugavustundeta. Tuleb lihtsalt rahulikult istuda hambaarstitoolis, kuni arst kinnitab iga breketi komposiidiga, fikseerib kaare ja ligatuurid. Uuri, milline ettevalmistus on vajalik enne ortodontilise süsteemi paigaldamist ja kui sageli tuleb ravi käigus hambaarsti külastada.
Nüüd saab hambaid kiiresti ja peaaegu märkamatult sirgendada. Selleks on välja töötatud lingvaalsed, läbipaistvad ja iseligreeruvad breketid. Võrrelge iga süsteemi plusse ja miinuseid, et valida parim hinna, esteetika ja funktsionaalsuse poolest.