Odontogeenne periostiit, rahvakeeli tuntud kui hambapaise, on lõualuu ümbritseva periosti ehk luuümbrise põletik. Seda haigust iseloomustab mädase paise teke igemele, tugev hambavalu ning see võib viia suuõõne üldise põletikuni.
Sõna Fluss pärineb saksa keelest ja tähendab “voogu”, mis kirjeldab hästi haiguse patogeneesi – mäda kogunemist ja levikut.
Enamikul juhtudel on periostiidi põhjuseks ravimata hammas. Läbi sügava kaariesekahjustuse tungib infektsioon hambapulpi ja sealt edasi juurekanalitesse. Juure tipu ümber hakkab kogunema mäda, mis leiab tee läbi luukoe ja väljub igemele.
Hambapaise põhjuseks võivad olla ka mehaanilised vigastused, lõualuu trauma või sügavate igemetaskute moodustumine.
Harvemini jõuab infektsioon juuretipuni vere kaudu, näiteks kurgu- või põskkoopapõletiku korral.
Äge periostiit areneb 1–3 päeva jooksul ja selle sümptomiteks on:
Krooniline periostiit on harvem ja areneb aeglaselt, mitme kuu jooksul. See kulgeb enamasti sümptomiteta, kuid perioodiliste ägenemistega. Samas varjatud põletikuline protsess progresseerub ja kahjustatud luukude tihkeneb.
Hambapaise esineb sagedamini alla 5-aastastel lastel. Selle põhjuseks on peamiselt kaks tegurit:
Laste haigussümptomid on üldiselt samad, mis täiskasvanutel. Isegi kui vanematel õnnestub sümptomid ajutiste vahenditega leevendada, ei tähenda see, et põletik on kadunud. Infektsioon võib levida kogu lõualuule, mis võib kahjustada jäävhammaste tüvesid.
Ravi ja tüsistused
Esimeste kahtluste korral tuleks viivitamatult pöörduda hambaarsti poole. Periostiit on tõsine haigus, mida ei saa koduste vahenditega ravida.
Kui ravi pidevalt edasi lükata, võivad tekkida ohtlikud tüsistused, nagu abstsess või flegmoon. Hambapaisete ravi teostab tavaliselt hambakirurg, keda leiate meie veebisaidi mugava otsingusüsteemi abil.